KSG tähistas saksa keele ja võõrkeelte sünnipäeva keeleteemalise seminariga 13. aprill KSG
Sel õppeaastal saab saksa keele õpe meie koolis 60-aastaseks, mis teeb meist pikima saksa keele traditsiooniga üldhariduskooli Eestis.
Meie endistel ja praegustel õpetajatel ning õpilaste esindajatel koos külaliste ja partneritega oli suur rõõm osaleda seminaril “Saksa keele ja teiste võõrkeelte õppest Eesti üldhariduskoolides- minevikust hetkeseisuni ja vaade tulevikku.”
Pidulikul päeval tervitasid saalisolijaid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Saksa Saatkonna pressireferent Anne Kathrin Kirsch, Austria Saatkonna ajutine asjur Irene Schauer-Larimian ning Goethe Instituudi juhataja Conrad Doberauer. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Pille Põiklik ning Eesti Saksa keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Kalle Lina andsid koolijuht Imbi Viismale üle tänukirjad pikaajalise panuse eest saksa keele õppe traditsiooni hoidmisel ja arendamisel.
Seminaril osalejad jälgisid huviga HTMi keeleeksperdi Pille Põikliku ettekannet Eesti võõrkeeleõppe praegusest seisust ja edasistest arenguvõimalustest, ainenõunik Sabine Langrehr tutvustas Saksamaa Väliskoolivõrgu projekte noorte keeleõppe edendamisel ning keeleoskuse tõendamisel DSD-eksamitel. Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu väljendas emakeelekõneleja tasemel saksa keeles oma mõtteid praeguse ja tulevase Tallinna üldhariduskoolide võõrkeelte valikuvõimalustest, samuti oma keeleõppe kogemustest.
Päeva haripunktiks kujunes kooli ringauditooriumi nimetamine Sillingi ja Riesenkampffi auditooriumiks. Avamise lindi lõikasid läbi Emerendiana Sillingi tütar Küllike Silling ning Riesenkampffi fondi nimel dr Joachim Riesenkampff ja Nikolai Riesenkampff.
Auditooriumi ümbernimetamisega soovib kool teha kummarduse saksa keele süvaõppe rajajale Emerendiana Sillingile (1928−2010) tema 95. sünniaastapäeval ja kauaaegsele saksa keele õppe arendamist toetanud koostööpartnerile – baltisaksa juurtega perekond Riesenkampffile. Mälestuste rajale kutsusid osalejaid Küllike Silling, kes rääkis oma mälestustest emast ja õpingutest sellessamas koolis ning Reet Lend koos kooli ansambli esitatud kaunite lauludega noorusaja ilust. Palju uut kuulsid osalejad (samuti Riesenkampffid ise) Riesenkampffi perekonnast ja tema ajaloolistest sidemetest Eestiga tänu Mihkel-Marcus Lokotari koostatud digitaalse reisiteatmiku “Auf den Spuren der Familie Riesenkampff” esitlusele.
Kiire ülevaate said osalejad KSG saksa keele õppe traditsiooni kujunemisest tänu Viola Variku eestvedamisel loovtööna tehtud filmile. Viimase aja saksa keele saavutused jõudsid publikuni samuti ülevaatena video vahendusel, sedapuhku abiturientide esituses.
Seminari viimases sõnavõtus märkis kooli saksa keele õpetaja ja koordinaator Kersti Sõstar järgmist: “Täna oleme palju tegelenud kooli ajaloo ning väärtuste kujunemise uurimisega. Saksa keele rajajatele ja edasiviijatele näib olevat läbi aegade omane arusaam, et väärtused on meie endi kätes, veendunult ja targalt tegutsedes on võimalik neid edasi kanda ning midagi ei saa valesti minna, kui oma igapäevaseid otsuseid tehes mõtleme nende mõjudele tulevikus. See on mõtteviis, mille peaksime kõik siit täna kaasa võtma ning igapäevaselt rakendama.”
Lõpetuseks palusid päevajuhid Miia Luiga ja Camilla Soolind kõik osalejad juubilari ehk 60-aastase saksa keele nimel sünnipäevatordile.
Sel õppeaastal saab saksa keele õpe meie koolis 60-aastaseks, mis teeb meist pikima saksa keele traditsiooniga üldhariduskooli Eestis.
Meie endistel ja praegustel õpetajatel ning õpilaste esindajatel koos külaliste ja partneritega oli suur rõõm osaleda seminaril “Saksa keele ja teiste võõrkeelte õppest Eesti üldhariduskoolides- minevikust hetkeseisuni ja vaade tulevikku.”
Pidulikul päeval tervitasid saalisolijaid Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Saksa Saatkonna pressireferent Anne Kathrin Kirsch, Austria Saatkonna ajutine asjur Irene Schauer-Larimian ning Goethe Instituudi juhataja Conrad Doberauer. Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Pille Põiklik ning Eesti Saksa keele Õpetajate Seltsi juhatuse esimees Kalle Lina andsid koolijuht Imbi Viismale üle tänukirjad pikaajalise panuse eest saksa keele õppe traditsiooni hoidmisel ja arendamisel.
Seminaril osalejad jälgisid huviga HTMi keeleeksperdi Pille Põikliku ettekannet Eesti võõrkeeleõppe praegusest seisust ja edasistest arenguvõimalustest, ainenõunik Sabine Langrehr tutvustas Saksamaa Väliskoolivõrgu projekte noorte keeleõppe edendamisel ning keeleoskuse tõendamisel DSD-eksamitel. Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu väljendas emakeelekõneleja tasemel saksa keeles oma mõtteid praeguse ja tulevase Tallinna üldhariduskoolide võõrkeelte valikuvõimalustest, samuti oma keeleõppe kogemustest.
Päeva haripunktiks kujunes kooli ringauditooriumi nimetamine Sillingi ja Riesenkampffi auditooriumiks. Avamise lindi lõikasid läbi Emerendiana Sillingi tütar Küllike Silling ning Riesenkampffi fondi nimel dr Joachim Riesenkampff ja Nikolai Riesenkampff.
Auditooriumi ümbernimetamisega soovib kool teha kummarduse saksa keele süvaõppe rajajale Emerendiana Sillingile (1928−2010) tema 95. sünniaastapäeval ja kauaaegsele saksa keele õppe arendamist toetanud koostööpartnerile – baltisaksa juurtega perekond Riesenkampffile. Mälestuste rajale kutsusid osalejaid Küllike Silling, kes rääkis oma mälestustest emast ja õpingutest sellessamas koolis ning Reet Lend koos kooli ansambli esitatud kaunite lauludega noorusaja ilust. Palju uut kuulsid osalejad (samuti Riesenkampffid ise) Riesenkampffi perekonnast ja tema ajaloolistest sidemetest Eestiga tänu Mihkel-Marcus Lokotari koostatud digitaalse reisiteatmiku “Auf den Spuren der Familie Riesenkampff” esitlusele.
Kiire ülevaate said osalejad KSG saksa keele õppe traditsiooni kujunemisest tänu Viola Variku eestvedamisel loovtööna tehtud filmile. Viimase aja saksa keele saavutused jõudsid publikuni samuti ülevaatena video vahendusel, sedapuhku abiturientide esituses.
Seminari viimases sõnavõtus märkis kooli saksa keele õpetaja ja koordinaator Kersti Sõstar järgmist: “Täna oleme palju tegelenud kooli ajaloo ning väärtuste kujunemise uurimisega. Saksa keele rajajatele ja edasiviijatele näib olevat läbi aegade omane arusaam, et väärtused on meie endi kätes, veendunult ja targalt tegutsedes on võimalik neid edasi kanda ning midagi ei saa valesti minna, kui oma igapäevaseid otsuseid tehes mõtleme nende mõjudele tulevikus. See on mõtteviis, mille peaksime kõik siit täna kaasa võtma ning igapäevaselt rakendama.”
Lõpetuseks palusid päevajuhid Miia Luiga ja Camilla Soolind kõik osalejad juubilari ehk 60-aastase saksa keele nimel sünnipäevatordile.
