Avaleht      Saksa keel      Saksakeelsed üritused 2012/13      Praktika Kadrioru Saksa Gümnaasiumis

ajaveeb

facebook

ekool

esõs

miksike

kiusamisest-vabaks

goethe-institut 
saatkond 
pasch 
kulturweit 
zfa 
ehis 
koolielu

 

tallinnaha2

innove
eenet
viasat
novaator

märka ja aita

roheline kool 2

 

 

kaan

 

Minu nimi on Kaan Tokur. Ma õpin Kölni Ülikoolis saksa keele ja ajaloo õpetajaks. Hetkel on käsil kuues semester. Alates 2012. aasta septembrist osalen aga Erasmuse programmi raames Tallinna Ülikooli õppetöös. Siinne ülikool on hästi organiseeritud ning mis kõige tähtsam, inimesed on väga toredad.

Alates oktoobrist 2012 olen ma praktikal Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Ma õpetan kolme erinevat 9. klassi. Paljudel õpilastel on väga hea saksa keele tase, mis annab tunnistust  siinsete õpetajate kõrgest kvalifikatsioonist.  Algusest peale on minu juhendajaks proua Lehti Hiller, kes on mind palju aidanud organisatoorsete küsimuste lahendamisel. Lisaks sellele on minu kontaktisikuks Gea Kuld, kes on alati  abivalmis, muutes minu töö nii tunduvalt lihtsamaks.

Klassikalisele küsimusele „Miks just Eesti?“  vastan järgmiselt:

Esimest korda olin ma Eestis 2009. aastal. Olin sõpradelt kuulnud, et iga 5 aasta tagant toimub Eestis suur sündmus – laulupidu. Kui ma ise esimest korda laulupeol olin, jättis see mulle sügava mulje: pealtvaatajate vaimustus, lauljate rõõm ja naeratavad näod, selles kõiges oli midagi rahulikku ja imeilusat.  Muidugi olin ma ka Saksamaal festivalidel käinud, kuid õhkkond, mis siin valitses, oli hoopis teistsugune, südamlik-uhke, patriootlik ja sõbralik. Ma lubasin endale, et tulen veel tagasi. Kolm aastat pärast seda langetasingi  otsuse, et kandideerin Erasmuse programmi raames talvesemestriks 2012 Tallinna Ülikooli. Tõeline seiklus algas aga alles siis, kui ma Tallinnasse jõudsin, sest algul ei olnud mul kusagil elada.

Olin internetiportaalis „Couchsurfing“ uurinud, kas keegi saaks mulle paaril esimesel päeval peavarju pakkuda. Esmalt võttis minuga ühendust üks sõbralik eestlanna, kes aga mõned päevad enne minu saabumist jalaluu murdis. Õnneks sain ma veel ühe pakkumise, nimelt kelleltki, kes elas oma vanavanemate juures. Niisiis kolisin vanema abielupaari juurde, kes ei rääkinud sõnagi inglise keelt, mina aga ei oska eesti keelt.  Paar oli koos nõukogude okupatsiooni üle elanud, mees oskas peale eesti keele ka vene keelt, naine oli poola-tśehhi  juurtega valgevenelanna, kes oli 40 aastat tagasi koolis saksa keelt õppinud - tore kokkusattumus. Parim oli aga see, et ma võisin ööbida nende väikeses hubases aiamajakeses. Kütet seal ei olnud, nii et öösiti oli üsna jahe (septembri alguses 7 kraadi). Päeval sain olla peamaja köögis, kus mees vahetevahel laulis ja naine süüa tegi.  Loomulikult võisin ma nendega koos süüa. Söögilauas rääkisid nad endistest aegadest, naine oma allesjäänud saksakeelse sõnavaraga, mina aga istusin Google tõlkeprogrammi taga ja tippisin sõrmed valusaks, et puuduvaid sõnu leida. Siiski võin ma öelda, et seal veedetud aeg oli väga tore.

Kuue päeva pärast kolisin ma ringi, sest leidsin võimaluse elada mitme peale üüritud korteris. Järjekordne õnnelik juhus, kuna tegemist oli kolme vene keelt rääkiva kohaliku tüdrukuga, kes mängivad koos teatri- ja muusikaakadeemias ning  kirjutavad ka ise muusikat. Seal elan ma nüüd juba neljandat kuud. Peaaegu iga päev kuulen viiuli- ja klaverihelisid, mõnikord laulu saatel, ja kui harjutamiseks läheb, saab meie korteris tõelise kontsertelamuse.  Miks tüdrukud paljude soovijate hulgast just minu välja valisid, ei oska ma öelda, kuid olen selle üle väga rõõmus.

Lisaks ülikoolile kandideerisin, nagu eespool mainitud, praktikale Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Vastuvõtt oli sõbralik. Õpetan kaks korda nädalas 9-ndaid klasse. Alguses viisin läbi klassikalise tutvumisvestluse. Nii sain ülevaate, kui kaugel õpilased on. Osad õpilased oskavad juba väga hästi saksa keelt. Igaüks rääkis midagi endast ja esitas küsimusi. Tunnid on olnud toredad ning ma ootan  rõõmuga järgmist tundi.

 

 

 

 

 

KSG lennud

KSG galerii